MK-4 vs MK-7: milline K2-vitamiini vorm on parem ja miks?

Teemad: k-vitamiin · annustamine · imendumine · luud

K2-vitamiin ehk menakinoon on rasvlahustuvate ühendite perekond, mida keha kasutab luuvalgu osteokaltsiini ja hüübimisvalkude aktiveerimiseks. Perekonna liikmed erinevad üksteisest ühe detaili poolest: molekuli küljes oleva süsinikuahela pikkuse järgi. Just seda tähistab pakendil MK-number.

Toidulisandites kohtab peamiselt kahte vormi, MK-4 ja MK-7. Pakendil on vahe kõigest üks number. Kehas on vahe palju suurem. Jaapani uurijad andsid tervetele naistele 420 µg kumbagi vormi. MK-7 oli veres mõõdetav veel kaks päeva hiljem. MK-4 ei ilmunud mõõtmistulemustesse üheltki osalejalt ega ühelgi ajahetkel.¹

See ei tähenda, et MK-4 oleks kasutu. Pigem näitab see, et kaks vormi töötavad täiesti eri annustes. Seega sõltub küsimus “kumb on parem” sellest, millise annuse ja eesmärgi jaoks vormi valitakse.

MK-4 ja MK-7 erinevus: sama vitamiin, eri pikkusega saba

Kõigil K-vitamiinidel on sama tuum, naftokinoonirõngas. Erinevus peitub selle küljes olevas süsinikuahelas, mis koosneb isopreeniühikutest. MK-4-l on neid neli, MK-7-l seitse. Pikem ahel muudab molekuli rasvlahustuvamaks. Sellest omakorda sõltub, kuidas vitamiin veres liigub ja kui kaua see seal püsib.

MK-4 eripära on see, et keha toodab seda ise. 2010. aastal leidsid Jaapani teadlased ensüümi UBIAD1, mis muundab rohelistest köögiviljadest saadava K1-vitamiini kudedes MK-4-ks. MK-4 kontsentratsioon on eriti suur ajus, neerudes ja kõhunäärmes.² Toidus leidub MK-4 peamiselt loomsetes toodetes, näiteks munakollases, lihas ja maksas. Toidulisandites kasutatav MK-4 ehk menatetrenoon on tavaliselt keemiliselt sünteesitud.

MK-7 ehk menakinoon-7 on bakterite toode, mida keha ise ei valmista. K2-vitamiini rikkaim toiduallikas on natto. Need on Jaapani fermenteeritud sojaoad, mille valmistamisel kasutatakse bakterit Bacillus subtilis natto. Samal põhimõttel saadakse ka suurem osa toidulisandites kasutatavast MK-7-st, see tähendab fermenteerimise, mitte keemilise sünteesi teel.

Mõlemad vormid teevad kehas sama tööd: need aktiveerivad K-vitamiinist sõltuvaid valke. K-vitamiin aitab kaasa vere normaalsele hüübimisele ja aitab hoida luid normaalsena. Erinevus ei ole seega töös, vaid koguses. Vormid erinevad selle poolest, kui palju on vaja ja kui kaua vitamiin veres püsib. MK-7 saavutab pärast võtmist veres tipu umbes 4 tunniga ja kuhjub pideval kasutamisel 7–8 korda kõrgemale tasemele kui K1-vitamiin.³

K2-vitamiini poolestusaeg: miks MK-4 veres “kaob”

Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pool vereringesse jõudnud ainest sealt kaob. K2-vitamiini poolestusaeg otsustab, kas üks kapsel päevas hoiab taseme ühtlasena või tõuseb ja langeb see mõne tunniga. MK-4 ja MK-7 puhul on vahe nii suur, et see muudab kogu annustamise loogikat.

Maastrichti uurijad võrdlesid tervetel vabatahtlikel K1-vitamiini ja MK-7 imendumist. Mõlemad imendusid hästi ja jõudsid vere tipptasemele umbes 4 tunniga. Seejärel läksid teed lahku: K1-vitamiin kadus verest kiiresti, MK-7 jäi püsima. Pideval võtmisel tekkis MK-7-st stabiilne tase ja see aktiveeris luuvalku osteokaltsiini täielikumalt kui K1-vitamiin.³

Otsese võrdluse MK-4 ja MK-7 vahel tegi 2012. aastal Jaapani uurimisrühm. Terved naised said hommikusöögi kõrvale kas 420 µg MK-4 või 420 µg MK-7. MK-7 saavutas veres tipu 6 tunniga ja oli mõõdetav veel 48 tundi hiljem. MK-4 ei olnud seerumis mõõdetav üheltki osalejalt üheski ajapunktis. Teises katses võtsid osalejad 7 päeva järjest 60 µg kumbagi vormi. MK-7 tase tõusis kõigil osalejatel, MK-4 tase ei tõusnud kellelgi.¹

Üks oluline täpsustus: vereanalüüs ei näita kõike. MK-4 võib liikuda kudedesse ja keha toodab seda ka ise K1-vitamiinist, seega ei tähenda madal tase veres automaatselt, et MK-4 ei tööta. Sato uuring mõõtis ainult verd, mitte kudesid. Praktiline järeldus on siiski selge: mikrogrammides võetud MK-4 ei tõsta vitamiini taset veres mõõdetavalt, MK-7 aga tõstab.

K2-vitamiini MK-7 ja MK-4 annused: mikrogrammid või milligrammid

Kuna MK-4 mikrogrammides veres ei püsi, on seda uuringutes kasutatud hoopis teises suurusjärgus. Hollandi kolmeaastases uuringus oli MK-4 annus päevas 45 mg.⁴ See on 45 000 µg. Samade uurijate hilisemas luu-uuringus oli K2 MK-7 annus 180 µg päevas.⁵ Vahe on 250-kordne.

Just seepärast ei saa kahe vormi pakendeid võrrelda ainult numbri järgi. 100 µg MK-7 on täisväärtuslik päevaannus, 100 µg MK-4 aga kogus, mis tõenäoliselt veres jälge ei jäta. 45 mg MK-4 on omakorda kogus, mida tavaline toidulisand ei sisalda ja mida on uuritud ainult konkreetsetes kliinilistes protokollides.

Ametlikku K2-vitamiini päevanormi ei ole. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) pidas menakinoonide imendumise ja toime andmeid ebapiisavaks ning kehtestas täiskasvanu piisava koguse, 70 µg päevas, ainult K1-vitamiinile.⁶ Pakendil olev protsent arvutatakse päevase võrdluskoguse ehk NRV järgi, mis on 75 µg.

[annus]

Mida luu-uuringud K2-vitamiini MK-4 ja MK-7 kohta näitavad

Osteokaltsiini mehhanism, mille kaudu K2-vitamiin luude ainevahetust toetab, on mõlema vormi puhul sama. Erinevad on uuringud: nendes on kasutatud eri annuseid, eri rahvastikke ja eri tulemusnäitajaid. Otsest võrdlust, kus üks rühm oleks saanud MK-4 ja teine MK-7 ning uuritud oleks luid, ei ole seni tehtud.

K2-vitamiini MK-4 vormi kohta tehti pikaajaline uuring Hollandis. 325 menopausijärgset naist said kolm aastat kas 45 mg MK-4 päevas või platseebot. Luutihedus DXA-mõõtmisel ei muutunud, küll aga suurenesid mineraalainete sisaldus luus ja reieluukaela laius. Reieluukaela tugevus püsis MK-4 rühmas muutumatuna, platseeborühmas aga langes see märgatavalt.⁴

Jaapanist tulevad tugevaimad luumurruandmed. 2006. aasta süstemaatilises ülevaates koondati 13 randomiseeritud uuringut. Neist seitse mõõtsid ka luumurde ja kõik seitse kasutasid menakinooni. Nende uuringute koondtulemuses oli selgroolülimurdude šansisuhe 0,40 ja puusamurdude šansisuhe 0,23 menakinooni kasuks. Šansisuhe kirjeldab erinevust uuringurühmade vahel, mitte seda, kui palju konkreetse inimese risk väheneb. Ülevaate autorid rõhutasid, et kõik luumurruuuringud tehti Jaapani patsientidel.⁷ Seetõttu ei saa tulemust otse Euroopa elanikkonnale üle kanda.

MK-7 kohta on olulisim kolmeaastane uuring 244 terve menopausijärgse naisega, kes võtsid 180 µg MK-7 päevas. Vanusega kaasnev luutiheduse langus aeglustus nimmelülides ja reieluukaelas, kogu puusa piirkonnas aga mitte. Paranesid ka luu tugevuse näitajad ja rinnalülide kõrguse kadu oli väiksem.⁵

Mõlema vormi puhul on nähtud luudele soodsaid tulemusi. Otse neid võrrelda ei saa, sest uuringud mõõtsid eri näitajaid. Praktiline vahe on aga annuses: MK-7 uuringus kasutati 250 korda väiksemat kogust kui MK-4 uuringus. Tavalise toidulisandi kontekstis on see peamine põhjus, miks MK-7 on muutunud levinumaks vormiks.

All-trans MK-7: miks sama silt ei tähenda sama sisu

MK-7 molekul võib esineda eri ruumilistes kujudes ehk geomeetriliste isomeeridena. Bioloogiliselt aktiivne on ainult all-trans MK-7, mille kõrvalahel on sirge. Cis-isomeeride ahel on “murtud” ja neil bioloogilist aktiivsust ei ole. Bakterid, eelkõige Bacillus’e perekonna tüved, toodavad fermenteerimisel peamiselt trans-vormi. Keemilisel sünteesil tekib aga märkimisväärne kogus cis-vormi.⁸ Ka fermenteerimisel võib tekkida osa cis-isomeere, mille hulk sõltub tootmistingimustest.⁹

Kas see mõjutab ka apteegiriiulil olevaid tooteid? Poola ravimiinstituudi analüüs vastab sellele jaatavalt. Uuritud toidulisanditest enamikus jäi aktiivse all-trans MK-7 sisaldus alla pakendil deklareeritu: ühes tabletis oli seda 5,5–49 µg. Ühest tootest ei leitud MK-7 üldse, kuigi etiketil see kirjas oli. Mõnes preparaadis ületas cis-isomeeride sisaldus all-trans vormi oma kuni 3,7 korda.¹⁰

Seega ei piisa K2-vitamiini vormi hindamisel ainult sõnast “MK-7”. Etiketil tasub otsida märget “all-trans”. Ainult fermenteerimise mainimisest ei piisa, sest ka bakteriaalne tootmine ei taga automaatselt ainult trans-vormi. Kui tootja seda ei maini, ei tähenda see automaatselt halba toodet. Küll aga ei saa sel juhul kindel olla, kui suur osa deklareeritud mikrogrammidest on aktiivses vormis.

Milline K2-vitamiin valida: kellele sobib MK-7, kellele MK-4

Küsimusele, kas MK-4 või MK-7 on parem, on apteegi vaatenurgast lihtne vastus: see sõltub annusest. Tavalise toidulisandi jaoks, mida võetakse iga päev ilma arsti juhisteta, on MK-7 praktilisem. Just MK-7 vormi on kasutatud ka uusimates veresoonte uuringutes. 2026. aasta randomiseeritud uuringus võtsid koronaarhaigusega patsiendid kaks aastat 360 µg MK-7 päevas ja koronaarsoonte lupjumise progressioon oli platseeborühmaga võrreldes 29% aeglasem.¹¹ Kas see tähendab ka vähem südamehaigusi, ei ole veel teada. MK-4 vorm on mõistlik kitsamates olukordades ja milligrammides.

K2-vitamiini MK-7: igapäevane annus mikrogrammides

MK-7 sobib neile, kelle toidulaual on vähe fermenteeritud toite ja kes soovivad K2-vitamiini võtta ühe kapslina päevas. Kuna MK-7 püsib veres umbes kaks päeva, ei ole võtmise kellaaeg oluline. Oluline on see, et söögikorras oleks rasva, sest K2-vitamiin on rasvlahustuv. Natto-päritolu MK-7 tooraine võib olla saadud sojast. Sojaallergia korral tasub seepärast vaadata tooraine päritolu, sest osa MK-7 tooraineid on sojavabad.

MK-4: millal see vorm mõistlik on

MK-4 puhul on olukord teine. Mõnes multivitamiinis on MK-4 mikrogrammides. Sato uuringu põhjal ei tõsta selline kogus K-vitamiini taset veres mõõdetavalt.¹ Luudega seotud uuringutes on MK-4 annus olnud milligrammides, kuni 45 mg päevas. Sellist kogust tasub kasutada ainult arsti soovitusel, sest tegemist on kliiniliste uuringute annusega, mitte tavalise toidulisandi kogusega.

Pakendilt vormi tuvastamiseks piisab neljast sammust.

1. Samm 1: leia vormi nimetus

   Koostisosade loetelus peaks olema kirjas MK-7 ehk menakinoon-7 või MK-4 ehk menatetrenoon. Ainult "vitamiin K2" ei ütle, millise vormiga on tegemist. Kui vormi pole märgitud, tasub küsida tootjalt või apteekrilt.

2. Samm 2: vaata ühikut

   MK-7 kogus on märgitud mikrogrammides (µg), luu-uuringus on kasutatud näiteks 180 µg päevas. MK-4 puhul tähendab µg-ühik väikest kogust, mis uuringus K-vitamiini taset veres ei tõstnud. Uuritud MK-4 annused on olnud milligrammides (mg).

3. Samm 3: otsi märget "all-trans"

   Märge "all-trans" näitab, et toimeaine on bioloogiliselt aktiivses vormis. Sõna "fermenteeritud" üksi seda ei taga, sest ka fermenteerimisel võib tekkida veidi cis-vormi. Kui vorm ja kvaliteet on paigas, aitab lõpliku valiku teha konkreetsete apteegitoodete võrdlus.

4. Samm 4: kontrolli oma ravimeid

   Kui kasutad varfariini või mõnda muud K-vitamiini antagonisti, pöördu enne K2-preparaadi alustamist arsti poole. See kehtib nii MK-7 kui ka MK-4 kohta.

Kui kasutad verevedeldajat

Mõlemad vormid on K-vitamiinid ja osalevad hüübimisvalkude aktiveerimises. Juba 2007. aastal hoiatasid Maastrichti uurijad, et 50 µg MK-7 päevas või rohkem võib antikoagulantravi kliiniliselt olulisel määral mõjutada.³ Hilisemas uuringus muutis juba 10 µg MK-7 päevas INR-i arvestataval määral vähemalt 40%-l osalejatest. 20 µg juures ulatus see osakaal vähemalt 60%-ni.¹² Täpsemalt on selgitatud, miks K2-vitamiin ja varfariin/ nii tundlikult kokku puutuvad ja miks uued antikoagulandid käituvad teisiti.

Hoiatus: varfariini või atsenokumarooli kasutaja arutab iga K2-vitamiini preparaadi, nii MK-7 kui ka MK-4, enne kasutamise alustamist raviarstiga läbi. Preparaadi lisamine või lõpetamine võib muuta INR-i ja nõuda ravimi annuse kohandamist.

Proviisori kommentaar

Küsimus “MK-4 või MK-7?” tuleb apteegis enamasti siis, kui kodus on kaks pakendit kõrvuti: ühel on kirjas MK-7, teisel MK-4, ja numbrid ei ole omavahel üldse võrreldavad. Teine sage olukord: multivitamiinis on K2 juba olemas ja inimene tahab teada, kas eraldi preparaati on üldse vaja.

Vähem teatakse, et MK-4 on ainus K2-vitamiini vorm, mida keha ise valmistab. Ensüüm UBIAD1 muundab salatist, spinatist ja kapsast saadud K1-vitamiini kudedes MK-4-ks.² Kui multivitamiinis on paarkümmend mikrogrammi MK-4, ei muuda see K-vitamiini taset veres märgatavalt.

• Vaata enne numbrit ühikut: MK-7 puhul on mikrogrammid tavalised, MK-4 puhul tähendavad need sümboolset kogust.
• Võta K2-vitamiini söögikorra ajal, milles on rasva. Vees keedetud puder ilma võita ei ole selleks parim hetk.
• Liida kokku kõik K2-allikad. D3 + K2 kombinatsioon koos eraldi K2-kapsliga annab rohkem, kui esmapilgul tundub. Verevedeldaja kasutajal loeb iga mikrogramm.

Oluline: K2-vitamiin ei asenda osteoporoosi ravi. Kui luude seisundi pärast on mure, alusta vestlusest arstiga, mitte preparaadi valimisest.

MK-7 sobib kõige paremini neile, kes soovivad lihtsat igapäevast rutiini: üks kapsel, üks rasva sisaldav söögikord ja stabiilne tase veres.

KKK

Kas D-vitamiini kõrvale on parem võtta MK-4 või MK-7?

Igapäevase preparaadina on D3-vitamiini kõrvale praktilisem MK-7, sest selle toimet on uuritud just mikrogrammides. Enamik D3 + K2 kombinatsioone sisaldabki MK-7 vormi. MK-4 mikrogrammides tase veres ei püsi, seega ei ole see kombinatsioonis mõjus.

Kas K2-vitamiini saab tänapäeva toidust piisavalt?

K2-vitamiinile ei ole ametlikku päevanormi, seega “piisav” kogus on määratlemata.⁶ Rikkaim allikas on natto, mida Eestis süüakse harva. Euroopa toidust tuleb K2 peamiselt juustust, munakollasest ja lihast. Lisaks muundab keha osa rohelistest köögiviljadest saadud K1-vitamiinist MK-4-ks.

Kas juust on hea K2-vitamiini allikas?

Küpsed juustud on Euroopa toidulaual üks paremaid K2-vitamiini allikaid. Juustu valmistamisel kasutatavad bakterid toodavad pikaahelalisi menakinoone. Kogus sõltub sordist ja laagerdumise ajast, kuid natto tasemeni ükski juust ei küüni. Erinevalt tavaliselt sünteetilisest MK-4 toidulisandist pärinevad juustu menakinoonid bakteritelt ehk samast allikast nagu MK-7.

Kas K2-vitamiini tohib võtta vererõhuravimi ja verevedeldaja kõrvale?

Tavaliste vererõhuravimitega ei ole K2-vitamiini olulist koostoimet kirjeldatud. Verevedeldaja puhul sõltub vastus ravimist. Varfariin ja atsenokumarool toimivad K-vitamiini kaudu, mistõttu võib juba 10 µg MK-7 päevas muuta INR-i.¹² Atsetüülsalitsüülhape mõjutab vereliistakuid, mitte K-vitamiinist sõltuvat hüübimisahelat. Uus preparaat tasub siiski enne arsti või apteekriga läbi arutada.

Kas K2- ja D3-vitamiini peab võtma koos?

Ei pea. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi normaalsele imendumisele ja K-vitamiin aitab hoida luid normaalsena, kuid kumbki ei vaja toimimiseks teist preparaati. Uuringute tulemused K2- ja D-vitamiini koos võtmise/ kohta on vastuolulisemad, kui reklaam lubab. Kombinatsioonis tasub kontrollida D3-vitamiini kogust: täiskasvanu ülempiir on 100 µg päevas.

Allikad

1. Sato T, Schurgers LJ, Uenishi K. Comparison of menaquinone-4 and menaquinone-7 bioavailability in healthy women. Nutrition Journal. 2012;11:93.
2. Nakagawa K, Hirota Y, Sawada N jt. Identification of UBIAD1 as a novel human menaquinone-4 biosynthetic enzyme. Nature. 2010;468(7320):117–121.
3. Schurgers LJ, Teunissen KJ, Hamulyák K, Knapen MH, Vik H, Vermeer C. Vitamin K-containing dietary supplements: comparison of synthetic vitamin K1 and natto-derived menaquinone-7. Blood. 2007;109(8):3279–3283.
4. Knapen MH, Schurgers LJ, Vermeer C. Vitamin K2 supplementation improves hip bone geometry and bone strength indices in postmenopausal women. Osteoporosis International. 2007;18(7):963–972.
5. Knapen MH, Drummen NE, Smit E, Vermeer C, Theuwissen E. Three-year low-dose menaquinone-7 supplementation helps decrease bone loss in healthy postmenopausal women. Osteoporosis International. 2013;24(9):2499–2507.
6. EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA), Turck D, Bresson JL, Burlingame B jt. Dietary reference values for vitamin K. EFSA Journal. 2017;15(5):e04780.
7. Cockayne S, Adamson J, Lanham-New S, Shearer MJ, Gilbody S, Torgerson DJ. Vitamin K and the prevention of fractures: systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Archives of Internal Medicine. 2006;166(12):1256–1261.
8. Mahdinia E, Demirci A, Berenjian A. Biofilm reactors as a promising method for vitamin K (menaquinone-7) production. Applied Microbiology and Biotechnology. 2019;103(14):5583–5592.
9. Lal N, Seifan M, Berenjian A. Optimisation of the fermentation media to enhance the production of the bioactive isomer of vitamin menaquinone-7. Bioprocess and Biosystems Engineering. 2022;45(8):1371–1390.
10. Szterk A, Zmysłowski A, Bus K. Identification of cis/trans isomers of menaquinone-7 in food as exemplified by dietary supplements. Food Chemistry. 2018;243:403–409.
11. Vossen LM, de Leeuw PW, Schurgers LJ jt. Two Years of Menaquinone-7 Supplementation and Coronary Artery Calcification: A Randomized Clinical Trial. JAMA Cardiology. 2026. Online ahead of print.
12. Theuwissen E, Teunissen KJ, Spronk HM jt. Effect of low-dose supplements of menaquinone-7 (vitamin K2) on the stability of oral anticoagulant treatment: dose-response relationship in healthy volunteers. Journal of Thrombosis and Haemostasis. 2013;11(6):1085–1092.

Teemad: k-vitamiin · annustamine · imendumine · luud